Apostle Grace Lubega
1 Timothy 5:1-2 (KJV): “Rebuke not an elder, but intreat him as a father; and the younger men as brethren; The elder women as mothers; the younger as sisters, with all purity.”
—
One of the clearest marks of wisdom is knowing how to speak to different people appropriately.
Divine wisdom teaches us that there is a way to speak to those older than you, a way to speak to peers, and a way to address those younger than you. What you say may be very important but the manner in which you say it reveals a lot about you.
For example, our theme scripture instructs us not to rebuke an elder, but to entreat him as a father. This means that even if you have a valid point, you should make it with humility and reverence for the elder you are addressing.
In our world today, we have seen how some people speak disrespectfully to our leaders under the guise of freedom of speech. In offices, some employees have no issue with talking to their bosses like they would do to their children.
That is not how God has designed life to be.
While you may disagree with these individuals and are allowed to hold a different perspective, wisdom governs how disagreement is expressed. It is possible to raise concerns without attacking the individual. It is possible to stand firm without becoming disrespectful.
Let your speech reflect maturity and your tone reflect honor.
Hallelujah!
FURTHER STUDY: Proverbs 15:1; Colossians 4:6
GOLDEN NUGGET: Divine wisdom teaches us that there is a way to speak to those older than you, a way to speak to peers, and a way to address those younger than you. What you say may be very important but the manner in which you say it reveals a lot about you.
PRAYER: Loving Father, I thank You for the gift of wisdom. You teach me how to speak to every person rightly. Thank You for taming my attitude, and my choice of words. Honor, humility, and discernment govern my communication. My speech preserves relationships, open doors, and reflect the character of Christ. In Jesus’ name, Amen.
Loading…
OBWENGYE BW’OBWA RUHANGA OMU KUGAMBIRANA
Entumwa Grace Lubega
1 Timoseo 5:1-2: Otariteisa omushaija mukuru n’amaani, kureka omuhuguure nka sho; abatsigazi obatwarize nka barumuna baawe,
2 abakazi bakuru nka nyoko, abakazi bato n’abaishiki nka banyaanyako, obaineho omutima ogushemeire.
—
Kamwe aha bumanyiso bw’obwengye n’okumanya oku oshemereire kugambagye n’abantu bataribamwe nabamwe.
Obwengye bw’obwa Ruhanga nibutwegyesa ngu hariho omuringo ogw’okugamba n’abo abarikukukira, omuringo gw’okugamba n’abu orikwingana nabo hamwe nomuringo gw’okugamba nabo abu orikukira. Eki orikugamba nikibaasa kuba kiri eky’omugasho munonga kwonka omuringo ogu orikukigambiramu nigworeka bingi ebirikukukwataho.
Eky’okureeberaho, ekyahandiikirwe kyaitu nikituhabura obutariteisa omukuru n’amaani kureka okumuhuguura nka sho.
Eki nikimanyisa ngu n’obu wakuba oine enshonga ehikire, oshemereire kugigambira omu bucureezi hamwe n’okutiina omukuru ou oriyo nogamba nawe.
Omunsi ei turimu hati, tureebire oku abantu abamwe barikugambira kubi abebembezi obwo besherekire omu bugabe bw’okugamba. Omu myanya y’emirimo, abakozi abamwe tibakiinemu nshonga yona okugamba na bakama baabo nk’abarikugamba n’abaana ababo.
Okwo tikwo Ruhanga yateekateekire amagara kuba.
N’obu wakuba otarikwikirizana n’abantu aba kandi oikiriziibwe kugira enteekateeka endiijo, obwengye nibutegyeka oku oshemereire kworeka obutaikirizana. Nobaasa kuhayo ebirikukuteganisa otajumire omuntu ogwo. Nikibaasika okwemerera aha nshonga yaawe otagizire okugayana.
Reka ebigambo byawe byorekye obukuru kandi eiraka ryawe ryorekye ekitiinisa.
Haleluya!
SHOMA N’EBI: Enfumu 15:1, Abakolosai 4:6
EBIKURU MUNONGA: Obwengye bwa Ruhanga nibutwegyesa ngu hariho omuringo ogw’okugamba n’abo abarikukukira, abu orikwingana nabo nka barumuna bawe nari banyanyako omu mutima ogushemeire. Eki ori kugamba nikibaasa kuba kiri eky’omugasho munonga kwonka omuringo ogu orikukigambiramu nigworeka bingi ebirikukukwataho.
ESHAARA: Taata omukundwa, ninkwebaza ahabw’ekiconco ky’obwengye. Nonyegyesa okugamba gye na buri omwe. Yebare ahabw’okuhindura emitwarize yangye hamwe n’ebigambo ebindikukozesa. Okuha ekitiinisa, obucureezi hamwe n’okwetegyereza nibitegyeka okugamba kwangye. Ebigambo byangye nibigumya emikago, byiigura enyigi kandi byoreka emicwe ya Kristo. Omu iziina rya Yesu, Amiina.
AMAGEZI G’OBWA RUHANGA. OMUKUBAZA
Omukwenda Grace Lubega
1 Timosewo 5:1–2 (KJV): “Otacomera omukaikuru, baitu musabe nka taata; kandi abasaija abato nk’abenebaanyu; Abakazi abakuri nk’aba maama; abaisiki abato nk’abanyanyoko, noburukwera bwoona.”
—
Kamu hakokurorwaho akakuhwezeka kurungi ak’amagezi kali kumanya omulingo gw’okubazamu nabantu abakwahukana omubuhikire.
Amagezi ag’obwa Ruahanga gatusomesa ngu haroho omulingo gw’okubaliza abakuru kukusingaho iwe, omulingo gw’okubalizamu abemyaka yaawe, kandi omulingo gw’okubalizamu abakusinga obukuru . Eky’okugamba nikisobora kuba kiri ky’omugaso, baitu omulingo gw’okukibazamu gusuukura bingi hali iwe.
Eyky’okurorwaho, omutwe gw’ekyahandikirwe kyaitu gukutuhabura obutacomera omukaikuru, baitu kumusaba nka taata. Kinu kikumanyisa ngu gonze onyina ensonga eyesimbire, onyina kugyanjuura nobwebundaazi kandi nokutekamu ekitinisa habw’omukaikuru owokugambira.
Omunsi yaitu kiro kinu, itwe turozire abantu abamu babazamu batakuteekamu ekitinisa abebembezi beserekere hansi y’obugabe bw’okubaza. Omu biikaro hali bakoora, abakozi abamu tibanyina nsonga kubaliza abakamu baabu nk’oku bakubaliize abaana baabu.
Ogwo tiguli nugwo omulingo Ruhanga ategekere obwomeezi kuba.
Kunu nosobora kuhakaniza abantu banu kandi noikirizibwa kuba nentekereza ekwahukana nabo, amagezi galinda omulingo obutaikiraniza bwolekwamu. Nikisoboka kwimukya ekikukwasireho otakurumba omuntu. Nikisboka kwemeera ogumire otakufwoka omuntu atakuteekamu ekitinisa.
Leka okubaza kwawe kwoleke okuzire kandi empulikika yebigambo byawe eyoleke okutamu ekitinisa.
Alleluya!
GALIHYA N’OSOMA: Enfumu 15:1; Abakolosaayi 4:6
EBIKURU MUBYOONA: Amagezi ag’obwa Ruhanga gatusomesa ngu haroho omulingo gw’okubaliza abakuru kukusingaho iwe, omulingo gw’okubalizamu abemyaka yaawe, kandi omulingo gw’okubalizamu abakusinga obukuru . Eky’okugamba nikisobora kuba kiri ky’omugaso, baitu omulingo gw’okukibazamu gusuukura bingi hali iwe.
ESAARA: Taata arukugonza, nyowe ninkusiima habw’ekisembo eky’amagezi. Iwe onsomesa omulingo gwokubaliza buli muntu weena kurungi. Webale habw’okulema enyehuura yange, kandi nenkoma yebigambo byange. Okutamu ekitinisa, okwebundaaza, kandi okwahukaniza kulinda okubaza kwange Embaza yange elinda enkoragana, enkinguura enyigi, kandi neyoleka engeso ya Kristo Omu ibara lya Yeau, Amiina.
RYEKO PA LUBANGA I NYWAKO
Lakwena Grace Lubega
1 Temceo 5:1-2(KJV): “Pe ijuk ladit mo, ento cuk cwinye macalo woru; awobe myero inengi macalo omegini, nen mon madoŋo macalo mego, ki mon matino myero inengi macalo lumegini, laboŋo tam mo marac.”
—
Lanyut acel maleng me ryeko en aye obedo ngeyo kitme lok ki dano ma pat pat iyo ma opore.
Ryeko pa Lubanga pwonyo wan ni tye yoo me lok ki jo ma gutegi loyo in, yoo me lok ki luwediwu, dok yoo me lok ki jo ma tino loyi. Ginma iwaco pire twero bedo tek twatwal ento yoo ma iwaco kwede nyutu jami mapol ikomi.
Labole, kwan wa matin ciko wan pe me coko ngatma otegi, ento me tero en calo won. Man teloke ni kadi kace ginma imito waco neni tye ada, omyero itim ki mwolo dok woro pi ladit ma ityeka lok kwede ni.
Ilobo wa ikare ni, waneno kitma jo mukene giloko kwede labongo woro bot lutela iter kane me bedo agonya me lok. I gangi tic, lutic mukene gipeke ki peko mo ki lok ki ludito tic gi calo nongo kit ma gitimo ki lutino gi.
Man aye kitma Lubanga oyubu kwo me bedo.
Kunma tamwu pe twero rwate ki jo magi dok cik ye ni ibed ki neno mukene, ryeko doro kitma calo itwero kwero kwede lok. Twere me cung matek labongo doko ngatma petye laworo.
Wek lokki onyut tegi. Wek dwani onyut woro.
Aleluia!
KWAN MUKENE: Carolok 15:1; Jo Kolocai 4:6
LWOD MADIT: Ryeko pa Lubanga pwonyo wan ni tye yoo me lok ki jo ma gutegi loyo in, yoo me lok ki luwediwu, dok yoo me lok ki jo ma tino loyi. Ginma iwaco pire twero bedo tek twatwal ento yoo ma iwaco kwede nyutu jami mapol ikomi.
LEGA: Wora me amara, apwoyi pi mot me ryeko. In ipwonya me lok ki dano ducu maber. Apwoyi pi yubu kita, dok yero lokka. Woro, mwolo dok niang dwoyo lokka. Lokka gwoko wat, dogola matye twolo dok anyutu kit Kricito. Inying Yecu, Amen.
RYEKO OBAŊA I KITE ME KOP KEDE JO
Akwena Grace Lubega
1 Temoteo 5:1-2 (Lango): “Kur ijuk adwoŋŋoro, ento cuk cunye acalo pappi; awobe tergi acalo omegoni, mon adoŋo acalo toto, kede mon atino acalo amegoni, aboŋo tammoro arac.”
—
Anyut acel akwako ryeko obedo ŋeyo kite me kop kede jo apapat iyore opore.
Ryeko ame iya ibot Obaŋa pwonyo wa ni yore moro tye ame oloko kede odoŋe, kite me lok kede lwagi ni, kede yore me kop kede jo ame yin idit ikato. Gin ame yin ikobo twero nen bala pire tek ento yore ame yin ikobo kede gino nyuto atek tutwal ŋa ame yin ibedo.
Aporrere, tyeny jiri wa me tin pwonyo wa me mom juku ŋat adwoŋ, ento me cuko cunye acalo pappi. Man tero ni akadi bed ni koppi tye ateni, yin myero ikob imwolo kede woro pi adwoŋ ame yin itye ikop kede no.
I lobo me kare ni, wan oneno kite ame jo okene loko kede aboŋo woro karacel kede otela ite tam ni otye gini kede kuc me lok agonya. Iyi mampici, otic okene mom tye i peko moro keken me kop kede adwoŋ dog ticgi acalo kit ame oloko gini kede otino gi.
Man mom kit ame Obaŋa oyiko ni kwo myero bed kede.
Akadi bed ni yin mom iyeŋ kede jami ame jo man timo onyo kobo eka te bedo i twero me bedo kede tam apat, ryeko telo kit ame tam apapat myero onyut kede. Twerre me kobo kan ame peko tye iye aboŋo kop arac ikom ŋat okene. Twerre me cuŋ atek aboŋo bedo kede aboŋo woro.
Mi koppi nyut ni itego eka dwoni te bedo anyut me woro.
Alleluya!
MEDE IKWANO: Carokop 15:1; Jo Kolocai 4:6
APIRE TEK: Ryeko ame iya ibot Obaŋa pwonyo wa ni yore moro tye ame oloko kede odoŋe, kite me kede lwagi ni, kede yore me kop kede jo ame yin idit ikato. Gin ame yin ikobo twero nen bala pire tek ento yore ame yin ikobo kede gino nyuto atek tutwal ŋa ame yin ibedo.
KWAC: Papo me mar, apwoyi pi mot me ryeko. Yin ipwonya ikom kite me kop kede ŋattoro keken iyore opore. Apwoyi pi pwonya bedo amwol, kede kite me yero kop ame akobo. Woro, mwolo, kede ŋeyo apokapoka telo kit ame aloko karacel kede jo okene. Kop ame akobo gwoko wat ame atye kede jo okene, yabo dogola, eka te nyuto ŋa ame Kricito obedo. Inyiŋ Yecu, Amen.
ACOA NALAUNAN KOTOMA OINER
Ekiyakia Grace Lubega
1 Timoteo 5:1-2 (KJV): Sirikitoron ekimat, konye kicorenenei kwape papakon; ikatumunak kwape iinacan, amakio kwape nukatoto, akatumunak da kwape ainacan, kotoma asegara kere.
—
Adiope kotoma aanyuneta nuideleleete akere nuka acoa ŋes aijen eipone loineris keda ituŋa nuegitigita ejok.
Acoa nalaunan isisianakini ooni ebe ejai eipone loineris keda ituŋanan yen epol kane ijai jo, eipone loineris ka nueriakas ka jo, keda eipone loineris ka luedesiak kane ijai jo. Epedorete nuilimuni jo araute nuajokak konye eipone loilimuna jo ŋes itoduni nuipu noi kanu ikamunitos jo.
Kwape nat, ekokoro wok loepukorit aimor icorakinit ooni mam airetakin yen epoloikinit jo, konye ayaŋar ŋes kwape papa. Epoloikinit naebe araida ijaatatar jo nulimuna nuerioro, ekoto jo einer keda aiyapepera ka ayoŋit kanuka nuapolok nu ijai jo einer keda.
Kotoma akwap naka lolo, iwanyu ooni eipone loineratar icie ituŋa komam ayoŋit ne ejaasi iŋarenok wok kokwap naka abala ebe ejaatatar apedor einer kwape ekototor. Ko oyapesin, icie eswamak kes mam epodos inerasi keda luka apolok kec ka ti ineratar keda idwe kec.
Mam ŋon erai eipone loasubia Edeke aijar ajaus.
Karaida ipegakinos jo keda ituŋa lu kocamakitai jo da ajaus keda aomisio kon bon, acoa ipugai eipone loitodunes amamus acamanar. Epedor alimor ationis komam osurokinite icie ituŋanan. Epedor apegakin komam imeŋerana.
Kitodu einer kon apolou ka eipone loinerar jo da ekoto itodu ayoŋit lucie.
Alleluya!
ASIOMAN NAIYATAKINA: Awaragasia 15:1; Ikolosian 4:6
NUEPOSIK BALA ESABU: Acoa nalaunan isisianakini ooni ebe ejai eipone loineris keda ituŋanan yen epol kane ijai jo, eipone loineris ka nueriakas ka jo, keda eipone loineris ka luedesiak kane ijai jo. Epedorete nuilimuni jo araute nuajokak konye eipone loilimuna jo ŋes itoduni nuipu noi kanu ikamunitos jo.
AILIP: Lominat Papa, Esialamikit eoŋ Jo kanuka ainakinet naka acoa. Isisianakini Jo eoŋ einer ka ŋinituganan koipone loajokan. Eyalama kanuka aiteten aomom ka, keda akiro nuetosomai eoŋ. Ayoŋit, aiyapepera, keda ajenikin ipugaete einer ka. Einer ka idaruni ajenasinei, ikekia eŋaara ido itodunete eipone loka Kristo. Ko okiror ka Yesu, Amen.
Loading…
HEKIMA YA KIUNGU KATIKA MAWASILIANO
Mtume Grace Lubega
1 Timotheo 5:1–2 (KJV): “Usimkemee mzee, bali msihi kama baba; na vijana kama ndugu; wanawake wazee kama mama; vijana kama dada, kwa usafi wote.”
—
Mojawapo ya alama zilizo wazi za hekima ni kujua jinsi ya kuzungumza na watu tofauti ipasavyo.
Hekima ya Kiungu inatufundisha kwamba kuna njia ya kuzungumza na wazee kuliko wewe, njia ya kuzungumza na wenzako, na njia ya kuzungumza na wadogo kuliko wewe. Unachosema kinaweza kuwa muhimu sana lakini jinsi unavyosema inafunua mengi kukuhusu.
Kwa mfano, andiko letu kuu linatufundisha tusimkemee mzee, bali tumsihi kama baba. Hii ina maana kwamba hata kama una hoja halali, unapaswa kuisema kwa unyenyekevu na heshima kwa mzee unayemhutubia.
Katika ulimwengu wetu wa leo, tumeona jinsi baadhi ya watu wanavyozungumza bila heshima na viongozi wetu kwa kisingizio cha uhuru wa kujieleza. Katika ofisi, baadhi ya wafanyakazi hawana tatizo la kuzungumza na wakubwa wao kama wangefanya kwa watoto wao.
Hiyo si jinsi Mungu alivyokusudia maisha yawe.
Ingawa unaweza kutokubaliana na watu hawa na unaruhusiwa kuwa na mtazamo tofauti, hekima hutawala jinsi kutokubaliana kunavyoonyeshwa. Inawezekana kuibua wasiwasi bila kumshambulia mtu huyo. Inawezekana kusimama imara bila kuwa na dharau.
Acha usemi wako uonyeshe ukomavu. Acha sauti yako ionyeshe heshima.
Haleluya!
MASOMO YA ZIADA: Mithali 15:1; Wakolosai 4:6
UJUMBE MKUU: Hekima ya Kiungu inatufundisha kwamba kuna njia ya kuzungumza na wale walio wakubwa kuliko wewe, njia ya kuzungumza na wenzako, na njia ya kuwazungumzia wale walio wadogo kuliko wewe. Unachosema kinaweza kuwa muhimu sana lakini jinsi unavyosema hufichua mengi kukuhusu.
SALA: Baba mpenzi, nakushukuru kwa kipawa cha hekima. Unanifundisha jinsi ya kuzungumza na kila mtu ipasavyo. Asante kwa kudhibiti mtazamo wangu, na chaguo langu la maneno. Heshima, unyenyekevu, na utambuzi hutawala mawasiliano yangu. Hotuba yangu huhifadhi mahusiano, hufungua milango, na huakisi tabia ya Kristo. Kwa jina la Yesu, Amina.
LA SAGESSE DIVINE DANS LA COMMUNICATION
L’Apôtre Grace Lubega
1 Timothée 5:1–2 (LSG): « Ne réprimande pas rudement un vieillard, mais exhorte-le comme un père ; les jeunes gens comme des frères ; les femmes âgées comme des mères ; celles qui sont jeunes comme des sœurs, en toute pureté. »
—
L’une des marques les plus évidentes de la sagesse est de savoir comment parler correctement aux différentes personnes.
La sagesse divine nous enseigne qu’il y a une manière de s’adresser à ceux qui sont plus âgés que nous, une manière de parler à nos pairs, et une manière de s’adresser à ceux qui sont plus jeunes. Ce que tu dis peut être très important, mais la manière dont tu le dis révèle beaucoup sur toi.
Par exemple, notre passage principal nous enseigne de ne pas réprimander durement un ancien, mais de l’exhorter comme un père. Cela signifie que même si tu as un point valable, tu dois l’exprimer avec humilité et respect envers la personne à qui tu t’adresses.
Dans le monde d’aujourd’hui, nous voyons certaines personnes parler avec manque de respect à leurs dirigeants sous prétexte de liberté d’expression. Dans les milieux professionnels, certains employés n’hésitent pas à parler à leurs supérieurs comme ils le feraient à des enfants.
Ce n’est pas ainsi que Dieu a conçu la vie.
Même si tu n’es pas d’accord avec ces personnes et que tu as le droit d’avoir une opinion différente, la sagesse doit guider la manière dont ce désaccord est exprimé. Il est possible de soulever des préoccupations sans attaquer la personne. Il est possible de rester ferme sans devenir irrespectueux.
Que tes paroles reflètent la maturité et que ton ton reflète l’honneur.
Alléluia !
ÉTUDE PLUS APPROFONDIE: Proverbes 15:1 ; Colossiens 4:6
PASSAGE EN OR: La sagesse divine nous enseigne qu’il y a une manière de s’adresser à ceux qui sont plus âgés que nous, une manière de parler à nos pairs, et une manière de s’adresser à ceux qui sont plus jeunes. Ce que tu dis peut être très important, mais la manière dont tu le dis révèle beaucoup sur toi.
PRIÈRE: Père bien-aimé, je Te remercie pour le don de la sagesse. Tu m’enseignes à parler justement à chaque personne. Merci de maîtriser mon attitude et mes paroles. L’honneur, l’humilité et le discernement gouvernent ma communication. Mes paroles préservent les relations, ouvrent des portes et reflètent le caractère de Christ. Au nom de Jésus, Amen.
Loading…
GÖTTLICHE WEISHEIT BEI DER KOMMUNIKATION
Apostel Grace Lubega
1. Timotheus 5,1-2 (EU): „Einen älteren Mann sollst du nicht grob behandeln, sondern ihm zureden wie einem Vater. Mit jüngeren Männern rede wie mit Brüdern, mit älteren Frauen wie mit Müttern, mit jüngeren wie mit Schwestern, in aller Zurückhaltung!“
—
Ein deutliches Zeichen von Weisheit ist die Fähigkeit, mit den unterschiedlichsten Menschen in angemessener Weise zu kommunizieren.
Gottes Weisheit lehrt uns, dass es diverse Formen gibt, individuell mit Älteren, mit Gleichaltrigen und mit Jüngeren zu sprechen. Was du sagst, mag zwar enorm wichtig sein, aber die Art und Weise, wie du es sagst, offenbart eine ganze Menge über dich.
In unserer thematischen Schriftstelle werden wir beispielsweise angewiesen, einen Älteren nicht rabiat zurechtzuweisen, sondern ihn wie einen Vater zu behandeln. Das heißt, auch wenn du gute Argumente hast, solltest du diese mit Demut und Würde den älteren Menschen gegenüber vortragen.
In der heutigen Welt sehen wir, wie manche Menschen unter dem Deckmantel der Meinungsfreiheit respektlos zu ihren Führungskräften sprechen. In Büros haben manche Mitarbeiter kein Problem damit, mit ihren Chefs so zu reden, als wären sie kleine Kinder.
Das ist aber nicht die Art und Weise, wie Gott das Leben vorgesehen hat.
Auch wenn du mit diesen Menschen nicht einverstanden bist und eine andere Auffassung haben darfst, ist es wichtig, deine abweichende Meinung mit Weisheit zu vertreten. Man kann Bedenken äußern, ohne den Menschen persönlich anzugreifen. Man kann standhaft bleiben, ohne gleich respektlos zu werden.
Stelle sicher, dass deine Worte Reife und deine Tonlage Würde dem anderen gegenüber widerspiegeln.
Halleluja!
WEITERFÜHRENDE STUDIE: Sprüche 15,1; Kolosser 4,6
FAZIT: Gottes Weisheit lehrt uns, dass es diverse Formen gibt, individuell mit Älteren, mit Gleichaltrigen und mit Jüngeren zu sprechen. Was du sagst, mag zwar enorm wichtig sein, aber die Art und Weise, wie du es sagst, offenbart eine ganze Menge über dich.
GEBET: Lieber Gott, ich danke Dir für die Gabe der Weisheit. Du lehrst mich, wie ich mit allen möglichen Menschen in angemessener Weise reden soll. Danke, dass Du meine Gefühle und meine Wortwahl zügelst. Würde, Demut und Unterscheidungsvermögen dominieren meine Kommunikation. Meine Worte festigen Beziehungen, öffnen Türen und spiegeln allezeit den Charakter von Christus wider. In Jesu Namen, Amen.
